Majandussuhted

Kaubavahetus

Kaubavahetus on arenenud stabiilselt tõusvas joones. Holland on järjepidevalt meie väliskaubanduspartnerite esikümnes (7.-9 koht). Kaubavahetuse kogukäive kasvas 2017. a. võrreldes eelmise aastaga 14%, ulatudes 1,345 mld euroni (4,9% kogu kaubavahetusest, 7. koht). Kasvas nii välja- kui ka  sissevedu; vastavalt 44% ja 2,3%. Eksport moodustas 472 mln ja import 873 mln eurot (osakaal vastavalt 3,7 ja 5,9%). Seejuures kasvas Eesti eksport Hollandisse TOP 15 riikidest kõige enam ja seda eelkõige mineraalsete toodete (+128 mln eurot) ning taimsete toodete (+21 mln eurot) väljaveo kasvu tõttu.

Eesti-Hollandi põhikaubavahetus aastatel 2008 – 2017 (miljonites eurodes)

AASTA EKSPORT % ekspordist IMPORT % impordist
2008 194,1 2,3 362,2 3,3
2009 160,5 2,5 257,4 3,5
2010 203,1 2,3 308,5 3,3
2011 324,2 2,7 465,2 3,7
2012 306,3 2,4 526,4 3,8
2013 281,3 2,3 449,5 3,3
2014 323 2,7 487,0 3,5
2015 375 3,2 721,0 5,5
2016 330 2,8 848,0 6,3
2017 472 3,7 873,0 5,9

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2017. aaastal:

  • mineraalsed tooted – 48,3%
  • puit ja puittooted – 9,3%
  • taimsed tooted – 6,8%

Peamised impordiartiklid 2017. aastal:

  • masinad ja seadmed – 51,7%
  • taimsed tooted – 8,1%
  • keemiatooted – 8%

Investeeringud

Otseinvesteeringute mahult on Holland juba aastaid olnud Eesti suuruselt kolmas välisinvestor Rootsi ja Soome järel ca 10% suurusega osakaaluga.Eesti Panga 2017.a. lõpu andmetel moodustasid Hollandi investeerigud Eestis 1,55 mld eurot, olles aastaga vähenenud 8,8%. Hollandi investeeringud on paigutatud peamiselt veonduse-laonduse sektorisse (28% investeeringutest), kinnisvarasse (18%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (11%).

Äriregistri 01.04.2016 andmetel oli Eestis registreeritud 315 Hollandi osalusega ettevõtet. Neist suurimad on Alexela Logistics, Maxima Eesti, Adven Eesti, Repo Vabrikud, Kunda Nordic Tsement, Starman, Tallinna Vesi. Mitmed nimetatud investeeringutest on NL päritolu vaid seetõttu, et firma peakontor on registreeritud Hollandis, tegelikud investeeringud aga pärinevad mõnest kolmandast riigist.

Eesti investeeringute sihtriigina oli Holland 2017. a. lõpu seisuga seitsmendal positsioonil (194 mln eurot e 3% Eesti otseinvesteeringutest välismaal; aastane langus -12,6%). Investeeritud on kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, elektrienergiaga varustamisse, veonduse ja laonduse sektorisse, info- ja sidesektorisse ning kinnisvarasse.

Eesti ettevõtete üha kasvava huvi tõttu Hollandi suunal avas EAS 1. detsembril 2014 oma esinduse Hollandis, Rotterdami lähistel, mis on mehitatud ühe ekspordiesindajaga (Thijs de Neeve).

Turism

2017. aastal külastas Eestit umbkaudu 55 600 hollandi turisti, mis on enam kui 5000 võrra rohkem kui aasta varem. Kasvanud on ka hollandi turistide Eestis viibimise aeg, mis 2017. aastal ulatus keskmiselt veidi üle kolme päeva. (Eesti Panga andmed). Vahemikus 2010-2015 kahekordistus Eestit külastanud hollandi turistide arv 25 000-lt 50 000ni.

2017. aastal külastas Hollandit rekordiliselt palju eesti residente – kokku registreeriti enam kui 75 000 külastust. 2016. aastal oli see näitaja ligi 70 000. Keskmiselt peatuti Hollandis 2,7 päeva. Seega ületab eesti residentide Hollandi külastuste arv aasta lõikes hollandlaste Eesti-reiside arvu.

IT- ja e-riigi koostöö 

Alates 2014. aastast on hoogustunud kahepoolne suhtlus digiteemadel. 2015. aasta lõpus loodi Eesti saatkonnas Haagis grupi mainekate Hollandi IT-valdkonna ärimeeste ja visionääride ettevõtmisel e-arengu survegrupp, nn e-valitsemise mitteformaalne ühendus (tööpealkiri Tallinn Tigers). Hollandis e-valdkonda koordineeriv nn digikomissar Bas Eenhorn on mitmeid kordi väisanud Eestit (viimati 2016. juulis), tundes huvi Eesti digiarengu, eriti e-residentsuse ja Eesti-Soome digikoostöö vastu. Eesti eksperdid on oodatud kõnelejad Hollandi vastavatel konverentsidel ja töötubades (2016.a. nt Google’i, Hollandi Infotehnoloogia Liidu ja i-Gov korraldatud üritustel).

2016. aastal sai alguse Haagis paikneva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) ja Eesti e-kohtu süsteemi loojate vaheline koostöö. Pea kogu aasta vältel peeti konsultatsioone ICC kohtusekretäri tasemel, leidmaks võimalusi meie e-kohtu lahenduste kasutamiseks ICCs. Vastavad konsultatsioonid jätkuvad tehniliste ekspertide ja Eesti IT-ettevõtete vahel.