Kultuuri- ja hariduskoostöö
Tihe hariduskoostöö seob juba aastakümneid Groningeni ja Tartu Ülikoole. 2013. õppeaastal lõpetati soome-ugri keelte õpetamine Groningeni Ülikoolis, mis oli Hollandis ainus, kus oli võimalik kõrgkooli tasemel eesti keelt õppida. Holland on populaarne kõrghariduse omandamise koht Eesti tudengite seas.
2007. aastal alustas Eesti välisministeeriumi kaasabil tegevust Eesti kool Hollandis. Üks kord kuus pühapäeviti toimuvast õppetööst võtab osa ca 40 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele.
Kultuurisuhted Eesti ja Hollandi vahel on aktiivsed ja toimivad enamjaolt otsekontaktide teel.
Saatkond on EUNIC Netherlands võrgustiku liige, mille liikmed (saatkonnad ja kultuuriinstituudid) viivad ühiselt ellu Euroopa kultuuri tutvustavaid projekte. Üks võrgustiku nn lipulaeva projekte on European Literature Night, kus saatkonna kutsel on Eestit esindanud Rein Raud, Meelis Friedenthal ning Maarja Kangro. 2024. aasta EUNIC Netherlands eesistumine (võrgustiku presidendi funktsioon) on Eesti saatkonna kanda. Üheks võrgustiku suurimaks projektiks on 2024. aastal Euroopa Parlamendi valimistele eelnev nn Euroopa festival Amsterdamis.
2023. aastal liitus saatkond Amsterdami Avaliku Raamatukogu (OBA) kõikide keelte majaga (Huis van Alle Talen). Sellega seoses avas Vabariigi President aprillis 2023 Eesti raamatute kollektsiooni OBA suurimas filiaalis (Oosterdok) ning raamatukogus viiakse läbi Eesti kultuuri tutvustavaid sündmuseid. Kollektsiooni kuuluvad eesti-, hollandi- ja inglisekeelsed teosed, raamatuid on nii täiskasvanutele kui lastele. Hollandi keelde on tõlgitud üle 30 Eesti teose (viimastel aastatel nt Frans van Nesi tõlkes Rein Raua „Täiusliku lause surm“, Ilmar Taska „Elüüsiumi kutse“ ning Jaan Krossi „Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan“). Ajakohastatud info hollandikeelsete tõlgete kohta leiab Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kodulehelt: Translations | Estonian Literature Centre (estlit.ee)
Muusika valdkonnas on Hollandis jätkuvalt armastatud Arvo Pärdi looming ning sagedaseks külaliseks muusikamajades on Eesti Filharmoonia Kammerkoor. 2022. aastal toimus mitu Pärdi festivali Amsterdami Muusikamajas ja Delftis.
Filminduses on sarnaselt muule maailmale laineid löönud Anna Hintsi „Savvusanna sõsarad“, mille Hollandi esilinastus toimus Amsterdamis IDFA (International Documentary Film Festival Amsterdam) festivalil novembris 2023 ning mis seejärel ringles Hollandi filmilevis. Eesti loomingut on edukalt esitletud ka Rotterdami IFFR (International Film Festival Rotterdam) festivalil, kus jaanuaris 2024 toimus Marko Raadi „Biwa järve 8 nägu“ maailma esilinastus ning linastusid ka Sulev Keeduse „Somnambuul“ ja „Georgica“.
2022. aastal oli Hollandi suurima sõltumatu kunstimessi Huntenkunst fookusriigiks Eesti. Huntenkunst on juba alates 1993. aastast toimuv kunstiüritus, kus ca 30 riigist pärit 250 autorit valib välja rahvusvaheline komisjon. 2022. aastal olid Eesti kunstnikud (Jaan Elken, Ulvi Haagensen, Annika Haas, Andres Koort, Maxim Mjödov, Maarit Murka, Brenda Purtsak, Sven Saag ja Katrin Valdre) esindatud maali, graafika ja fotoga. Kunsti valdkonnas on ka oluline märkida, et alates 2021. aastast esitleme saatkonnas noorte kunstnike töid (nt Brenda Purtsak, Heleliis Hõim), et anda võimalus silma paista Eesti noorema põlvkonna tegijatele.