Kultuuri- ja hariduskoostöö

Tihe hariduskoostöö seob juba aastakümneid Groningeni ja Tartu Ülikoole. Sõlmitud on leping vahetusüliõpilaste saatmiseks Erasmus programmi raames. Groningenis õpib 12 Eestist pärit üliõpilast, neist 6 vahetusüliõpilasena ja 6 kraadiõppes.  2013. õppeaastal lõpetati soome-ugri keelte õpetamine Groningeni Ülikoolis, mis oli Hollandis ainus, kus oli võimalik kõrgkooli tasemel eesti keelt õppida. Eestis on võimalik hollandi keelt õppida Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli keelekeskustes.

2007. aastal alustas Eesti välisministeeriumi kaasabil tegevust Eesti kool Hollandis. Üks kord kuus pühapäeviti toimuvast õppetööst võtab osa ca 40 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele.

Kultuurisuhted Eesti ja Hollandi vahel on aktiivsed ja toimivad enamjaolt otsekontaktide teel.

Viimastel aastatel on Hollandis ilmunud mitmeid nii Eesti ajalugu käsitlevaid teoseid kui ka ilukirjandust:

  • 2014.a. novembris esitles Jan Bakken Tallinnas oma raamatut Baltiche Zielen (Balti hinged), mis käsitleb Eesti ajalugu.
  • 2012. aastal ilmus hollandi keeles esmakordselt suurem Eesti ajalugu käsitlev koguteos, mille autor on estofiilist professor Cornelius Hasselblat. Teos kannab pealkirja „Jääajast Skype’ini“ („Van Ijstijd tot Skype“).
  • 2009. aastal ilmus hollandi keeles Sofi Oksaneni „Puhastus“.
  • 2008. aastal ilmus “Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“ Onno Bus’i ja John de Jonge sulest.

Olulise panuse eesti kultuuri ja muusika nähtavamaks muutmisele Hollandis andis aastail 2006-2012 Haagi Resident Orkestri külalispeadirigendi ametis olnud Neeme Järvi. 20.-22.03.2015 toimusid Haagis Arvo Pärdi nädalalõpu nime all mitmed kontserdid, kus erinevad esinejad nii Hollandist kui väljastpoolt esitasid kavu, kus rõhk oli Pärdi muusikal.

2016. aastal oli eesti kultuuri kõige nähtavam esitlus Hollandis seotud etenduskunstifestivaliga Holland Festival, millle avaürituseks oli valitud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojassoo poolt Hamburgi Thalia teatri trupiga lavastatud tükk Die Stunde da wir nichts voneinander wussten. NO99 lavastuse Ühtne Eesti suurkogu filmivarianti Ash and Money on näidatud mitmetel Hollandi festivalidel Utrechtis ja Amsterdamis.

Eesti filmid on viimasel ajal Hollandis väga edukalt linastunud. Vlissingeni filmifestivalil Films by the Sea (sept 2014) sai peapreemia Ilmar Raagi film Ma ei tule tagasi. Samas linastusid väga menukalt ka Eesti filmid Kertu ja Kirsitubakas. 2014. detsembris toimus Amsterdami mainekas EYE filmikeskuses ulatuslik Veiko Õunpuu filmide retrospektiiv, mille raames näidati kõiki Õunpuu täispikki mängufilme. Samal ajal linastus Hollandi kinodes Õunpuu uus film “FREE RANGE/Ballaad maailma heakskiitmisest” (2013). 2015. a. märtsis pälvis Priit Tenderi film „Alateadvuse maja“ (House of Unconsciousness) maailma animafestivalide A-klassi kuuluval Utrechti animafestivali jutustava filmi kategoorias grand prix. Sama film sai aprillis (8.-12.04.2015) Nijmegenis toimunud 7. lühifilmide festivalil Go Short Euroopa parima animafilmi auhinna.