Kaitsekoostöö

Hollandi ja Eesti kaitsekoostöö on aktiivne nii kahepoolselt kui NATO-partneritena. Alates 2014. a kevadest on kaitsekoostöö saavutanud täiesti uue taseme. Holland on üks aktiivsemaid liitlasi, kes väga nähtavalt on asunud ellu viima NATO tippkpohtumisel Walesis (sept 2014) antud lubadust ning tõhustama heidutusmeetmeid, mis suunatud NATO idatiivale.

Eesti poolt väga hinnatav on väljaõppealane koostöö, mille raames on toimunud mitmeid erinevad kursusi, õppusi ja visiite. Hollandi kaitseministeerium on pakkunud Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele väljaõppevõimalusi Hollandi Kaitsekolledžis, samuti Belgia-Hollandi miinikoolis EGUERIM. Holland on toetanud Balti Kaitsekolledžit nii materiaalselt kui ka õppejõu lähetamisega.

Holland on kaitsehangete vallas Eestile kõige olulisem koostööpartner. Hollandist on hangitud eeskätt erinevat liikurtehnikat: maastureid, meditsiinisõidukeid, treilerveokeid ja soomukeid (SISU XA). 2014.a. oktoobris toimunud Hollandi kaitseministri visiidil Eestisse kirjutati alla kahepoolsele ühiste kavatsuste kokkuleppele, mis käsitleb koostööd soomustehnika vallas. Eesti hangib Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat CV90 ja toetusmasinaid, mis tarnitakse 2016.a. jooksul. Leppe kohaselt hakkavad kahe riigi kaitseväed vahetama infot mehhaniseeritud üksuste väljaõppe, taktika, laskemoona ja harjutusalade kohta. Hollandi sõjaväelased ja jalaväe lahingumasinad osalesid 2015.a veebruaris meie iseseisvuspäeva paraadil Narvas.

2015.a. juunis Eestis avatud NFIUs (NATO Force Integration Unit) on Holland üks suurimaid panustajaid. Holland on oma hävitajatega osalenud Leedust juhitavas NATO Balti riikide õhuturbemissioonis (2005 aprill – juuni). Alates 2014. aasta septembrist kuni aasta lõpuni toetasid viis Hollandi hävitajat (F-16) NATO Balti riikide õhuturbemissiooni, asudes Poolas Malborki õhuväebaasis.
Holland on liitunud Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega (CCDCoE) aprillis 2012. Keskuses töötab Hollandi juriidiline nõustaja. Eesti on liitunud Hollandis paikneva NATO C2 Kompetentsikeskusega (Command and Control Centre of Excellence).

NATO tippkohtumisel Walesis (sept 2014) sõlmiti Eesti, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi vahel ühiste kavatsuste leppe, mille alusel alustatakse ettevalmistusi uue sõjalise kiirreageerimisjõu – ühendekspeditsiooniväe loomiseks. Tegemist on nimetatud seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused.