Eesti ja Madalmaade diplomaatilised suhted 100

Madalmaad tunnustasid Eesti Vabariiki de jure 5. märtsil 1921. aastal, mis pani aluse kahepoolsete diplomaatiliste suhete loomisele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Madalmaade suhete ajajoone ning sotsiaalmeedia postituste seriaali. Ajajoon on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel. Sündmusi on sajandi vältel toimunud väga palju ning ajajoonel on neist paratamatult välja toodud vaid piiratud valik.

Kasutame ajajoones riigi nimetusena „Madalmaad“, sest kuigi ka Holland on Eesti Keele Instituudi sõnutsi korrektne, siis Euroopa Liidus on „Madalmaad“ laiemalt kasutusel ja see on ka Madalmaade valitsuse poolt eelistatud variant.

Sotsiaalmeedia postituste seriaal on aga kui ood inimestele, kel on olnud oluline roll Eesti ja Madalmaade suhete hoidmisel ja toitmisel. Postitused avaldati saatkonna sotsiaalmeedias 2021. aasta kevadel ning on kokku koondatud siia lisatud dokumenti:EE ja NL dipsuhted 100_EST_A4

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirja vaatamiseks liigu kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Koostajad:

Eesti suursaatkond Haagis (Eve Reincke)

Eesti välisministeerium

Täname Jaak-Markus Maametsa (Tartu ülikooli üliõpilane prof. Eero Medijaineni juhendamisel)

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu muuseumi kogu Eesti Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu muuseumi kogu
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
16.06.1920
Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de facto Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de facto. Foto: Rahvusarhiiv Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de facto. Foto: Rahvusarhiiv

Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de facto. Foto: Rahvusarhiiv

1921
Esimeseks Madalmaade aukonsuliks Tallinnas sai Arie van den Bosch Arie van den Bosch dokument saabumisel Eestisse 1920. aastal. Foto: Rahvusarhiiv Arie van den Bosch dokument saabumisel Eestisse 1920. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
Arie van den Bosch jäi ametisse kuni 1928. aastani, elukohtadeks olid tal Maarjamäe loss ning korter praegusel Pärnu maanteel (kus kuuldavasti oli tema naabrimeheks Jüri Vilms).

Kahe maailmasõja vahelisel ajal olid Madalmaade (ase)aukonsulaadid Tallinnas, Narvas, Pärnus, Kuressaares ja Tartus (kokku 11 konsulit ja asekonsulit).

Perekond van den Boschi elust Eestis loe raamatust:  Elisabeth van den Bosch-de Jongh  „Kirjad läände. Jõuka hollandlanna kõrvalpilk Eestile, kirju aastaist 1917–1929“. Tallinn, 2020

Raamatusse koondatud kirjade autoriks on Elisabeth van den Bosch-de Jongh, kes oli Tallinnas töötanud Madalmaade ettevõtja ja inseneri, hilisema Madalmaade konsuli Eestis abikaasa. Konsuli abikaasana lävis ta paljude tähelepanuväärsete isikutega, kelle hulka kuulus baltisakslasi, eestlasi ja vene emigrante. Ta viibis kõrgseltskonna pidulikel üritustel ja osales tavalisetel teeõhtutel. Tema terav pilk täheldas noore riigi õnnestumisi aga ka ebaõnnestumisi. Erakirjade kõrval on raamatusse jõudnud ka Elisabethi Eesti teemalised artiklid, mis avaldati mõjukas Madalmaade ajalehes Nieuwe Rotterdamse Courant.

 

05.03.1921
Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Foto: Rahvusarhiiv Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Foto: Rahvusarhiiv
06.05.1922
Kuninganna Wilhelmina nimetas Eestisse Madalmaade saadikuks Willem van Rappard’i, kes resideeris Kopenhaagenis Madalmaade saadik van Rappard, foto on tehtud 1917. a Washingtonis, kus ta oli saadikuks. Allikas Kongressi Raamatukogu https://www.loc.gov/resource/ggbain.24905/ Madalmaade saadik van Rappard, foto on tehtud 1917. a Washingtonis, kus ta oli saadikuks. Allikas Kongressi Raamatukogu https://www.loc.gov/resource/ggbain.24905/
Van Rappard teavitas Madalmaade välisministeeriumit ka 1924. aastal Eestis toimunud riigipöördekatsest ja 1934. aastal toimunud Konstantin Pätsi riigipöördest. Mõlema puhul oli tal selge seisukoht, kuid kirjades jäi diplomaatiliseks. 1936. aastal sai van Rappard kõrge Eesti teenetemärgi – Kotkaristi.

Willem van Rappard’i volikirjad 6. maist 1922. Foto: Rahvusarhiiv

Willem van Rappard’i volikirjad 6. maist 1922. Foto: Rahvusarhiiv

Aastate lõikes on van Rappardi memodest antud ülevaade teoses „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918–1940“ (J. Brouwer, O. Bus, J. de Jonge, 2008).

23.05.1922
Eesti saadik Londonis Oskar Kallas akrediteeriti ka mitteresideeruvaks saadikuks Madalmaadesse
Kallas oli ametis kuni 1934. aastani.
Kogu Teise maailmasõja eelsel ajal esindati Eestit Madalmaades teiste saatkondade kaudu.

Väljavõte Oskar Kallase päevaraamatust (juuli 1922):

„Praegu loen „Päevalehest“ 14/VII nr 163 1922. mulle olevat ülesandeks tehtud ühtlasi E. saadikuks olla Hollandis. „Dr. K. annab lähemal ajal oma saadiku volikirja Hollandi kuningannale ära.“ Arvan, see on mingisugune kuulujutt, kuna valitsus asjast mulle vistist varem oleks teatanud, kui tast ajalehtedele teada anti.“ … „On tunne, peaksin hr Pustaga kõnelema, kuidas tema omad reisid ja esitused kõrvalmaades Pariisi tööga kooskõlla viib. Kui Te seda otstarbekohaseks arvate, siis palun reisiks luba ja raha. (Võiksin Pariisist siis ehk otsekohe edasi Hollandisse sõita.) Üks sõidu põhjus tuleks veel juurde: tahaksin nõu küsida Hollandi olude kohta, mis mulle täitsa tundmata, ka Läti saadikult Grosswaldilt – ta on ühtlasi ka Hollandis – kes mulle paarkümmend aastat hästi tuttav.“

Oktoobris 1922 kirjutas Kallas oma päevaraamatus: „… ei ole ikka veel saanud kõne teksti kuningannale esitamiseks ja andmeid konsulaatide vajaduse kohta. Olen palvet mitmeti korranud. Ka telegrafeerinud, kuid vastust ei tule. Kui veel aega läheb, sattun hollandlaste ees piinlikku seisukorda.“

Kallas andis volikirjad kuningannale üle 1923. aasta jaanuaris. 15. jaanuaril toimus kuninganna lõuna saatkondade juhtidele ja abikaasadele. Seda korraldati üks kord aastas, nagu ka vastuvõttu, millest oli Kallase sõnul „osavõtmine sunduslik”. Siis ei olnud aasta jooksul muid „hoovikohustusi“.

„Saadiku saatus“, Eero Medijainen, lk 119

Oskar Kallase päevaraamatu käsikirjad on osaliselt hoiul Välisministeeriumis ja osaliselt Kirjandusmuuseumis.

30.01.1924
Eesti Vabariigi aukonsuliks Rotterdamis sai Carel Frederik Marie Stahl (hilisem peakonsul)
Stahl oli ärimees, puukaupluse Stahl ja Zoon omanik, äril olid ka sidemed Eestiga (ostsid paberipuitu). Nii nagu täna, tuginesid ka enne Teist maailmasõda riikidevahelised suhted paljuski inimeste omavahelistel kontaktidel, mis tekkisid ärilistel kaalutlustel ja majanduslikest huvidest lähtuvalt. Noore Eesti Vabariigi jaoks avanesid mitmed diplomaatilised ja konsulaarkanalid Madalmaadega tänu tutvustele, mis põhinesid ärikontaktidel. Kuni 1926. aastani hõlmas Stahli tööpiirkond kogu Madalmaad (asukohaga Rotterdam), sest ta oli ainuke Eesti esindaja selles riigis. 1928. aastast alates oli Carel Stahl aupeakonsul, esindades Eestit kuni pöördelise aastani 1940, mis Eesti Vabariik oma iseseisvuse kaotas.

12. mail 2010 andsid Tallinnasse saabunud Carel  Stahli lapselaps Vera Asser-Stahl ning Eesti aukonsul Rotterdamis Jan Brouwer välisministeeriumile üle endise aukonsuli Carel Stahli portree, mis asub tänaseni välisministeeriumi muuseuminurgas. Huvitav on märkida, et maali autoriks on Rotterdami aukonsulaadi sekretär ja hilisem ase(au)konsul Johannes Bauer, kes oli varemalt olnud ka Eesti välisministeeriumi ametnik ja arhivaar.

Stahl on oma teenete eest saanud järgnevad Eesti Vabariigi teenetemärgid: Eesti Punane Rist II/1 ja Kotkarist III kl 1929. aastal; EPR I/2 1934. aastal (konsulaadi 10 aasta juubeli puhul); EPR I kl 1939. aastal.

06.05.1924 – 07.05.1924
Rotterdami aukonsulaadi sekretäriks sai eestlane Johannes Bauer Johannes Bauer. Foto: välisministeerium Johannes Bauer. Foto: välisministeerium
1934. aastal sai Bauer Eesti Punase Risti 2. järgu 2. astme teenetemärgi.
1924
Rotterdami Eesti aukonsulaat tegutses aastatel 1924–1940 Rotterdami konsulaadi esimene asukoht aadressil Pieter de Hoochweg 108. Foto: Riigiarhiiv Rotterdami konsulaadi esimene asukoht aadressil Pieter de Hoochweg 108. Foto: Riigiarhiiv
Amsterdamis tegutsesid vahelduva eduga Eesti (ase)aukonsulid alljärgnevalt: Heijmeijer van Heemstede (1926–1929), Eliazar de Vries (1934) ja Jan Rot (1939–1940).
22.07.1924
Sõlmiti esimene Madalmaade-Eesti kaubandusleping Digiteeritud kaubandusleping. Foto: Rahvusarhiiv Digiteeritud kaubandusleping. Foto: Rahvusarhiiv
Nendel aastatel eksportisid Madalmaad Eestisse peamiselt margariini, väetisi, raadiotarbeid, rauakaupa, tehissiidi, lõnga, värve, lakke, taimeõlisid, seemneid, vaha, seepi ja nahku.
Eesti eksportis Madalmaadesse peamiselt puitu, tselluloosi, paberit, nahka ja lina.
1926
Avati Estonia Bar Estonia Bar Rotterdamis 1930datel. Foto: Rotterdami linnaarhiiv (Het Stadsarchief Rotterdam) Estonia Bar Rotterdamis 1930datel. Foto: Rotterdami linnaarhiiv (Het Stadsarchief Rotterdam)
1918. aastal Rotterdami elama tulnud Carl Conrad Rohde (1887–1946) kolis aadressile Veerlaan 78a, kus asutas kohviku-külalistemaja nimega Estonia Bar, mis sai eestlaste hulgas äärmiselt populaarseks peatuspaigaks.
01.04.1928
Kehtestati viisavabadus Madalmaadega, mis soodustas reisimist Vana Hollandi vaatega postkaart. Foto: Rahvusarhiiv Vana Hollandi vaatega postkaart. Foto: Rahvusarhiiv
juuli 1928
Kuninganna Wilhelmina abikaasa, prints Hendrik Mecklenburg-Schwerin külastas Tallinna täiesti inkognito (van Boreni nime all) Madalmaade konsuli suveresidents Maarjamäe loss juunis 1925. Foto: Arie van den Bosch ja Elisabeth van den Bosch-de Jongh perearhiiv Madalmaade konsuli suveresidents Maarjamäe loss juunis 1925. Foto: Arie van den Bosch ja Elisabeth van den Bosch-de Jongh perearhiiv
Talle tehti ekskursioon vanalinnas ja ta külastas Madalmaade konsuli Arie van den Boschi suveresidentsi (Päewaleht, nr 190, 16. juuli 1928).
1930
Gerhard Eugen Lukk sai Madalmaade aukonsuliks (1931. aastast peakonsul) Gerhard Lukk. Foto: Rahvusarhiiv Gerhard Lukk. Foto: Rahvusarhiiv
Lukk oli mh Järvakandi klaasivabriku direktor. Tallinnas elas ta Süda tänaval.

Süda tänava konsulaat enne Teist maailmasõda. Foto: perekond Lukk perearhiiv

Süda tänava konsulaat enne Teist maailmasõda. Foto: perekond Lukk perearhiiv

1930
Tallinnas asutati Philipsi müügifiliaal Eesti Philips AS
Philips eksportis Eestisse lambipirne, raadioid ja raadiote varuosasid.
Märtsis 1935 nimetati Philipsi esindaja Eestis Iemke Greve Madalmaade asekonsuliks Tallinnas.
november 1932
Madalmaade kuninganna Wilhelmina omistas Konstantin Pätsile Hollandi Oranje-Nassau ordeni Suurristi
1932
Ilmus esimene teadaolev tõlge eesti keelest hollandi keelde: August Gailiti romaan „Toomas Nipernaadi“
Tõlkija oli P. J. A. Boot, väljaandja Scheltema & Holkema.

Kõige enam hollandi keelde tõlgitud Eesti autoriks sai hilisematel aastatel Jaan Kross kuue teosega (Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel).

01.11.1934
Saadikuks Madalmaades (asukohaga Berliinis) sai Friedrich Akel Friedrich Akel aastal 1936. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv, fotograaf Parikas Friedrich Akel aastal 1936. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv, fotograaf Parikas
1935
Asutati Madalmaade-Balti ühing
Rotterdamis asutati Madalmaade-Balti ühing, mis oli aktiivne 1940. aasta kevadeni. Liikmesus oli avatud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, aastamaks 2 kuldnat ja 50 senti. Eesmärgiks kultuuri- ja majandussuhete edendamine. Ühingu loomisele pani aluse Leedu aukonsul Rotterdamis, juhatuse liikmete hulgas oli ka Eesti konsul Rotterdamis hr Stahl.
aprill 1936
Toimus Eestis elavate kunstnike näitus Haagis Erna Deetersi maal Tartu Kivisillast. Foto: Rahvusarhiiv Erna Deetersi maal Tartu Kivisillast. Foto: Rahvusarhiiv
Haagi kunstisaalis avati suurt huvi äratanud Eestis elavate kunstnike (N. Borgholz, Erna Deeters, E. Ferster, A. Kalgorodof ja B. Ottenberg) näitus. Näituse teoks saamisel oli suur roll Elisabeth van den Bosch-de Jongh’l, kelle abikaasa oli varasem Madalmaade konsul Tallinnas Arie van den Bosch.
23.08.1939
Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt MRP kaart MRP kaart
Moskvas sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mis sillutas teed Teise maailmasõja vallapäästmisele Euroopas. Pakti salaprotokolli kohaselt läksid Eesti ja mitmed teised Ida-Euroopa riigid Nõukogude Liidu mõjusfääri.
august 1939
Johannes Bauer sai asekonsuliks Eesti Vabariigi peakonsulaadis Rotterdamis Kiri augustist 1939, milles Bauer kirjutab Tallinnasse sõja puhkemise ohust. Foto: Rahvusarhiiv Kiri augustist 1939, milles Bauer kirjutab Tallinnasse sõja puhkemise ohust. Foto: Rahvusarhiiv
06.05.1940
Rudolf Möllersonist sai Eesti saadik Madalmaades, asukohaga Berliinis
mai 1940
Damasius Treude nimetati Eesti saatkonna nõunikuks Haagis Damasius Treude. Foto: välisministeerium Damasius Treude. Foto: välisministeerium
Kaks kuud hiljem kaotati Treude ametikoht formaalselt.
17.06.1940
Nõukogude Liidu Punaarmee okupeeris Eesti, kehtestati kommunistlik kord. Augustis annekteeris Nõukogude Liit Eesti Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Nädal Pildis 1940. Foto: Rahvusarhiiv Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Nädal Pildis 1940. Foto: Rahvusarhiiv
1942
Madalmaad astusid diplomaatilisse suhtlusesse Nõukogude Liiduga, tegemata reservatsiooni viimase piiride osas
1940dad
Esimene Eesti põgenike laine Paul Merits („Kallis Paul“) Saksamaal 1950-datel. Foto: Helga Meritsa eraarhiiv Paul Merits („Kallis Paul“) Saksamaal 1950-datel. Foto: Helga Meritsa eraarhiiv
Teise maailmasõja lõppedes jõudis Madalmaadesse nö esimene laine eestlasi, kelleks olid suuresti Nõukogude Liidu anneksiooni eest põgenejad. Nendest kujunes välja tugeva tuumikuga ühtehoidev eestlaskond. Põgenike mälestusi on kogunud mh Eesti päritolu hollandlanna Helga Merits. Merits on tuntud dokumentalist, kelle esimene dokumentaalfilm “Kallis Paul” valmis 2007. aastal. Tegemist on Helga mälestusportreega oma isast Paul Meritsast (1925–1966). Film sai 2008. aastal Theodor Lutsu parima tõsielufilmi preemia.

Teine nö suurem laine eestlasi jõudis Madalmaadesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal.
1950dad
Loodi Eesti Selts Madalmaades Vilma Belinfante-Saidlo esineb sõnavõtuga Ernst Idla (Rootsist saabunud) võimlemistüdrukute etteastele järgnenud pressikonverentsil Bloemendaali vabaõhuteatris juulis 1957. Vasakul heliülesvõtteid teinud Hilversum 1 (AVRO) reporter Wim Ruth. Foto: Belinfante perearhiiv Vilma Belinfante-Saidlo esineb sõnavõtuga Ernst Idla (Rootsist saabunud) võimlemistüdrukute etteastele järgnenud pressikonverentsil Bloemendaali vabaõhuteatris juulis 1957. Vasakul heliülesvõtteid teinud Hilversum 1 (AVRO) reporter Wim Ruth. Foto: Belinfante perearhiiv
Loodi Eesti Selts Madalmaades (Estische Vereniging in Nederland), mille esinaine oli pikka aega Vilma Belinfante-Saidlo ja sekretär Asta Haslinghuis-Laatsarus. Hiljem võttis esinaise teatepulga üle Aino Friesen-Kuiva.

Selts korraldas 3 korda aastas koosviibimisi (jaanipäev, jõulud ja vabariigi aastapäev) ning lastelaagreid (sageli laiemale väliseesti kogukonnale üle maailma). Oluliseks paigaks koosviibimiste korraldamisel oli Soome meremeeste kirik Rotterdamis.

Seltsi esinaiste artiklid ja nendega läbiviidud intervjuud (nii Eesti kogukonna tegutsemisest Madalmaades kui ka kommunistlikust riigikorrast Eestis) ilmusid nii väliseesti kui ka Madalmaade väljaannetes 1950.–2000. aastateni.

09.10.1982
Asutati Madalmaade filatelistide grupp, mis keskendus Balti riikide postmarkidele
1987
Asutati koor Dutch Baltica Hollandikeelne tõlge 1991. aastal Paul de Boer´i loodud kantaatide seadele eesti, läti ja leedu keeles. Kantaadid põhinesid Nõukogude Liidu vangilaagrites viibinud luuletajate loomingul. Foto: Paul de Boer eraarhiiv Hollandikeelne tõlge 1991. aastal Paul de Boer´i loodud kantaatide seadele eesti, läti ja leedu keeles. Kantaadid põhinesid Nõukogude Liidu vangilaagrites viibinud luuletajate loomingul. Foto: Paul de Boer eraarhiiv
Koori dirigendiks sai Paul de Boer, kelle 1989. aasta esimene kava kandis nime „Waar zijn Juratė en Vanemuine“ („Kus on Jurate ja Vanemuine“). Kooris laulavad hollandi lauljad eesti, läti ja leedu keeles. Esineti ka veel okupeeritud Balti riikides.
1988–1989
Laulev revolutsioon ja Balti kett Balti kett. Foto: Rahvusarhiiv, Harald Leppikson Balti kett. Foto: Rahvusarhiiv, Harald Leppikson
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.
1980ndate lõpp
Hilversumis toimus esimene nn Balti pärastlõuna (Baltische middag) Tõnu Kaljuste Balti pärastlõunal Hilversumis, paremal dirigent Paul de Boer. Foto: Paul de Boer eraarhiiv Tõnu Kaljuste Balti pärastlõunal Hilversumis, paremal dirigent Paul de Boer. Foto: Paul de Boer eraarhiiv
Legendaarseks saanud koosviibimine toimus kuni ca 2005. aastani kord kuus, kui kogunesid Balti riikidest huvitatud hollandlased ja Balti riikidest pärit inimesed. Nendel „pärastlõunatel“ osales ka muljetavaldav kultuuriinimeste koorekiht Eestist, Lätist ja Leedust.
1989
Alguse sai õpilasvahetus Eesti ja Madalmaade vahel Lehekülg õpilasvahetuse aruandest Keila gümnaasiumi, Keila vene gümnaasiumi, Viluste põhikooli ja Nieuwegein’i Cals College vahel. Foto: Harry Raemaekersi eraarhiiv Lehekülg õpilasvahetuse aruandest Keila gümnaasiumi, Keila vene gümnaasiumi, Viluste põhikooli ja Nieuwegein’i Cals College vahel. Foto: Harry Raemaekersi eraarhiiv
Eesti Lastekaitse Liidu saadetud kirja põhjal alustas Madalmaade õpetaja Harry Raemaekers õpilasvahetuse programmiga Keila ja Nieuwegein koolide vahel. Õpilasvahetus toimub edukalt siiamaani.

1990. aastatel korraldas Raemaekers ka humanitaarabi viimist Madalmaadest Eestisse. Hiljem rahastati erinevaid sotsiaalvaldkonna (infrastruktuuri) projekte Het R. C. Maagdenhuis fondist (mis on üks viiest Kesk- ja Ida-Euroopa toetusfondist Madalmaades) ning Eesti-Hollandi heategevusfondist Päikeselill.

20.08.1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone (praeguse välisministeeriumi) eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone (praeguse välisministeeriumi) eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits
Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
Madalmaad (taas)tunnustasid Eestit 2. septembril 1991. Diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991.
17.10.1991
Clyde Kull sai esimese Eesti saadikuna pärast Teist maailmasõda kaasakrediteeringu Beneluxi maadesse (resideerus Brüsselis) Clyde Kull (keskel punasel vaibal) volikirjade esitamisel 26.08.1992 koos abikaasa Olgaga. Foto: Clyde Kull eraarhiiv Clyde Kull (keskel punasel vaibal) volikirjade esitamisel 26.08.1992 koos abikaasa Olgaga. Foto: Clyde Kull eraarhiiv
oktoober 1991
Madalmaade suursaadik Egbert Frederik Jacobs andis oma volikirjad üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile Foto: välisministeerium, fotograaf Voldemar Maask Foto: välisministeerium, fotograaf Voldemar Maask

Kõik Madalmaade saadikud Eestis (kuni 2021) leiab siit.

1992. aasta algus
Asutati Madalmaade-Balti ühing (Nederlands-Baltische Vereniging) Ühingu juhatuse koosolek aastal 2001 Vlagtweddes: vasakult John de Jonge, Onno Bus, Frederik Erens ja Henk Heijkoop. Foto: Madalmaade-Balti ühing (Nederlands-Baltische Vereniging) Ühingu juhatuse koosolek aastal 2001 Vlagtweddes: vasakult John de Jonge, Onno Bus, Frederik Erens ja Henk Heijkoop. Foto: Madalmaade-Balti ühing (Nederlands-Baltische Vereniging)
Ühingu asutajad olid Carel Jan van Dijkhuizen, Ronald Reuderink, John de Jonge ja Frans van Nes.

Ühing annab alates 1992. aastast välja ajakirja Baltische Wijzer. Aastate jooksul on ilmunud kokku üle 100 numbri. Aastatel 1998 ja 2002 andis ühing välja mahukad teosed nimega „Balti Almanahh“.

1993/1994
Amsterdamis loodi Eesti ärikeskus Krista Leppiko Eesti ärikeskuse visiitkaart 2000date algusest. Foto: Krista Leppiko eraarhiiv Krista Leppiko Eesti ärikeskuse visiitkaart 2000date algusest. Foto: Krista Leppiko eraarhiiv
Ärikeskuse eesmärgiks oli Madalmaade ja Eesti vahelise äritegevuse hoogustamine ning ettevõtete kontaktide vahendamine, muu hulgas anti välja ka Hollandi-Eesti vestmik („Taalgids Estisch“).
1995
Eesti aukonsuliks Amsterdamis sai Wibo Aris Wibo Aris. Foto: Wibo Aris eraarhiiv Wibo Aris. Foto: Wibo Aris eraarhiiv
Alates 2003. aastast tegutseb Aris aukonsulina Curacao’l.
25.03.1996
Eesti president Lennart Meri külastas Madalmaade kuningannat Beatrix’i

Ülevaate (peamistest) visiitidest Madalmaadesse ja Eestisse (kuni 2021) leiab siit.

16.02.1997
Avati Eesti saatkond Madalmaades, esimene ajutine asjur oli Tõnis Idarand (kuni 2000) Tõnis Idarand oma töölaua taga Haagi saatkonnas. Foto: eraarhiiv Tõnis Idarand oma töölaua taga Haagi saatkonnas. Foto: eraarhiiv

Kõik Eesti saadikud Madalmaades (kuni 2021) leiab siit.

1998
Eesti aukonsuliks Rotterdamis määrati Jan Brouwer Jan Brouwer 2000. aastate teisel kümnendil. Foto: Jan Brouwer’i eraarhiiv Jan Brouwer 2000. aastate teisel kümnendil. Foto: Jan Brouwer’i eraarhiiv
1998
Alguse sai oluline sotsiaalvaldkonna koostöö Madalmaade ja Eesti vahel Sotsiaalministeeriumi tänukirja üleandmisel aastal 2018: Rini Blankers vasakult kolmas, Cees Hage vasakult neljas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva paremalt teine. Foto: Eesti sotsiaalministeerium Sotsiaalministeeriumi tänukirja üleandmisel aastal 2018: Rini Blankers vasakult kolmas, Cees Hage vasakult neljas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva paremalt teine. Foto: Eesti sotsiaalministeerium
Oma esimese sotsiaalvaldkonna projekti viis Eestis läbi hollandlane Cees Hage, mõned aastad hiljem liitus temaga Rini Blankers. Sellest sai alguse aastakümnete pikkune töö Eesti sotsiaalvaldkonnas – koolitamine, sümpoosionite korraldamine, õppereiside läbiviimine jne. Hage ja Blankers on pühendunud töö eest Eesti sotsiaalsektoris saanud ka minister Helmen Küti ja Kaia Iva tänukirjad (Rini Blankers ja Cees Hage eraarhiivid).
1999
Aino Friesen-Kuiva sai Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi humanitaarabi vahendamise eest Madalmaadest Eestisse Aino Friesen-Kuiva. Foto: Aino Friesen-Kuiva perearhiiv Aino Friesen-Kuiva. Foto: Aino Friesen-Kuiva perearhiiv
detsember 2000
Tallinnasse saadeti Madalmaade saatkonda looma Klaas Huisman Fotol Madalmaade asjur Klaas Huisman koos abikaasaga Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 24. veebruar 2001 Foto: Klaas Huismani eraarhiiv Fotol Madalmaade asjur Klaas Huisman koos abikaasaga Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 24. veebruar 2001 Foto: Klaas Huismani eraarhiiv
Klaas Huisman oli esimene Madalmaade diplomaat Eestis koha peal. Madalmaade esindus avati jaanuaris 2001 Harju tänav 6 büroohoones. Huisman oli Eestis oktoobrini 2001 kuni ametisse asus esimene Tallinnas resideeriv Madalmaade suursaadik Joanna van Vliet.
juuni 2001
Eesti ja Hollandi legendaarne jalgpallimäng Foto: Jalgpallimeeskonnad hümnide mängimise ajal ja Hollandi fännid Tallinnas juunis 2001. Foto: Klaas Huisman erakogu Foto: Jalgpallimeeskonnad hümnide mängimise ajal ja Hollandi fännid Tallinnas juunis 2001. Foto: Klaas Huisman erakogu
2. juunil 2001 toimus veel poolelioleval Lilleküla jalgpallistaadionil esimene rahvusvaheline jalgpallimäng, kus vastamisi läksid Eesti ja Holland. MM-valiksarja mängus läks Eesti Andres Operi ja Indrek Zelinski väravatest kahel korral Hollandi vastu juhtima, kuid lõpuks kaotati ikkagi 2:4.
kevad 2004
Eestist sai NATO liige (29.03.2004) ja Euroopa Liidu liige (01.05.2004) Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadriorus Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadriorus
september 2004
Avati Madalmaade saatkonna hoone Tallinnas, Rahukohtu 4 Madalmaade saatkonna avamine. Foto: välisministeerium Madalmaade saatkonna avamine. Foto: välisministeerium

Loe rohkem Madalmaade saatkonna kohta Tallinnas

21.06.2005
Eesti suursaadik Madalmaades Priit Pallum ja Suriname suursaadik Edgar S. R. Amanh sõlmisid Suriname saatkonnas Haagis Eesti Vabariigi ja Suriname Vabariigi vahelised diplomaatilised suhted

Vaata täpsemalt: https://vm.ee/ru/node/23107

2007
Asutati Eesti kool Hollandis Eesti Kool Hollandis õpilased Eesti Kool Hollandis õpilased
Kooli eesmärgiks on eesti keele oskuse säilitamine ja arendamine.
juuni 2007
President Ilves viibis visiidil Madalmaades Vasakult Eesti saadik Madalmaades Gita Kalmet, Haagi linnapea Wim Deetman, proua Evelin Ilves, president Toomas Hendrik Ilves, dirigent Neeme Järvi ja proua Liilia Järvi. Foto: Eesti saatkond Haagis Vasakult Eesti saadik Madalmaades Gita Kalmet, Haagi linnapea Wim Deetman, proua Evelin Ilves, president Toomas Hendrik Ilves, dirigent Neeme Järvi ja proua Liilia Järvi. Foto: Eesti saatkond Haagis
Toimus Eesti president Toomas Hendrik Ilvese visiit Madalmaadesse, muu hulgas kohtus ta kuninganna Beatrix’iga ning kuulas Neeme Järvi kontserti.
2007
Eestis hakkas tegutsema Holland Business Club
Eestis asutati Holland Business Club, eesmärgiga vahendada Eesti ja Madalmaade ärikontakte ning edendada kahe riigi ettevõtete sotsiaalset suhtlust.

Holland Business Club koduleht: http://www.hollandbusinessclub.ee/

mai 2008
Toimus Madalmaade kuninganna Beatrix’i riigivisiit Eestisse Kuninganna Beatrix ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Foto: välisministeerium Kuninganna Beatrix ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Foto: välisministeerium
2008
Ilmus raamat „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“ Raamatu esitlus 13. novembril 2008: vasakult Onno Bus, Jan Brouwer, John de Jonge. Foto: Madalmaade-Balti ühing (Nederlands-Baltische Vereniging) Raamatu esitlus 13. novembril 2008: vasakult Onno Bus, Jan Brouwer, John de Jonge. Foto: Madalmaade-Balti ühing (Nederlands-Baltische Vereniging)
Eesti ja Madalmaade vahelisi suhteid kirjeldav raamat ilmus eesti ja hollandi keeles. Raamatu andis välja aukonsul Jan Brouwer.
Hollandi keeles:
„De betrekkingen tussen Nederland en Estland 1918-1940“ (autorid Jan Brouwer, Onno Bus, John de Jonge; väljaandja: Free Musketeers).

juuli 2009
Eesti Vabariigi aukonsuliks Zwolles sai Nicolaas van de Griendt Nick van de Griendt. Foto: Eesti saatkond Haagis Nick van de Griendt. Foto: Eesti saatkond Haagis
detsember 2009
Eesti Vabariigi aukonsuliks Amsterdamis sai Marcel van den Heuvel Foto: välisministeerium Foto: välisministeerium
2010
Loodi Eesti Toidupank ehk Eesti-Hollandi Heategevusfond Toidupanga logo Toidupanga logo
Eesti Toidupank on üle-eestiline võrgustik, kuhu praeguseks kuulub 15 toidupanka. Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on saanud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi ja aasta kodaniku aunimetuse.

Vaata lisaks: https://www.toidupank.ee/

2012
Madalmaades elavad eestlased asusid harjutama Eesti rahvatantse, millest kujunes välja Eesti rahvatantsurühm Tuuletütred Tuuletütred 2019. aastal XX tantsupeol „Minu arm“. Foto: Tuuletütred arhiiv Tuuletütred 2019. aastal XX tantsupeol „Minu arm“. Foto: Tuuletütred arhiiv
mai 2015
aprill 2017
Eesti Vabariigi 100 aasta juubelile pühendatud suur Eesti laulu- ja tantsupeokultuuri tutvustav festival „Kõlavöö II“ toimus Amsterdamis Hofkerki ja Amstelkerki kirikutes Esinemine Amsterdamis kirikus Hofkerk. Foto: Eesti Maja Hollandis Esinemine Amsterdamis kirikus Hofkerk. Foto: Eesti Maja Hollandis
november 2017
Keukenhofis istutasid Eesti, Läti ja Leedu saadikud nn Balti tulpide peenrad Tallinna tulbid Keukenhofis kevadel 2018. Foto: Kaili Terrase eraarhiiv Tallinna tulbid Keukenhofis kevadel 2018. Foto: Kaili Terrase eraarhiiv
Tulbipeenrad olid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks.
märts 2018
Tammik Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Eesti Vabariik 100 tammik Hoofddorpis. Foto: Eesti Maja Hollandis Eesti Vabariik 100 tammik Hoofddorpis. Foto: Eesti Maja Hollandis
24. märtsil 2018 istutati Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks Hoofddorpis 20 tammepuud. Tegemist on EV100 tamme pargiga. Pargi avasid kohaliku omavalitsuse ning Eesti saatkonna esindajad. Puude istutamist toetas kohalik eestlaskond.
mai 2019
Bakkumi kämpingus avati uus puitmajade kompleks, mille on ehitanud Eesti tootja Harmet Harmeti ehitatud näidismaja Bakkumi kämpingus. Foto: Eesti saatkond Haagis Harmeti ehitatud näidismaja Bakkumi kämpingus. Foto: Eesti saatkond Haagis
Puitmajad on oluliseks Eesti ekspordiartikliks Madalmaadesse.
september 2019
Eesti saatkond oli esimest korda väljas eraldi esindusega kultuuride festivalil „Embassy Festival“ Haagis Eesti kunstniku/käsitöölise Rikka Horni looming Eesti esinduse laual. Foto: Eesti saatkond Haagis Eesti kunstniku/käsitöölise Rikka Horni looming Eesti esinduse laual. Foto: Eesti saatkond Haagis
märts 2020
COVID-19 viirus võttis pandeemia mõõtmed
Eestis kuulutati välja eriolukord, ka Madalmaades oli ühiskond liikumispiirangute tõttu suletud. Pandeemia kestab ka 2021. aastal.
05.03.2021
100 aastat tagasi tunnustasid Madalmaad Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele Eesti saatkonna Haagis töötajad 2021. aastal. Foto: Eesti saatkond Haagis Eesti saatkonna Haagis töötajad 2021. aastal. Foto: Eesti saatkond Haagis
Suursaadik Kaili Terras (paremal üleval), konsul Mare Tropp (all vasakul), saatkonna nõunik Eve Reincke (all paremal), sekretär Angela Veronika Breivel (vasakul üleval), haldus- ja autojuht Fernando Jose Santos Juliao (vasakul keskel).

Loe rohkem Eesti saatkonna kohta Haagis