Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de facto. Foto: Rahvusarhiiv

Kahe maailmasõja vahelisel ajal olid Madalmaade (ase)aukonsulaadid Tallinnas, Narvas, Pärnus, Kuressaares ja Tartus (kokku 11 konsulit ja asekonsulit).

Perekond van den Boschi elust Eestis loe raamatust:  Elisabeth van den Bosch-de Jongh  „Kirjad läände. Jõuka hollandlanna kõrvalpilk Eestile, kirju aastaist 1917–1929“. Tallinn, 2020

Raamatusse koondatud kirjade autoriks on Elisabeth van den Bosch-de Jongh, kes oli Tallinnas töötanud Madalmaade ettevõtja ja inseneri, hilisema Madalmaade konsuli Eestis abikaasa. Konsuli abikaasana lävis ta paljude tähelepanuväärsete isikutega, kelle hulka kuulus baltisakslasi, eestlasi ja vene emigrante. Ta viibis kõrgseltskonna pidulikel üritustel ja osales tavalisetel teeõhtutel. Tema terav pilk täheldas noore riigi õnnestumisi aga ka ebaõnnestumisi. Erakirjade kõrval on raamatusse jõudnud ka Elisabethi Eesti teemalised artiklid, mis avaldati mõjukas Madalmaade ajalehes Nieuwe Rotterdamse Courant.

Willem van Rappard’i volikirjad 6. maist 1922. Foto: Rahvusarhiiv

Aastate lõikes on van Rappardi memodest antud ülevaade teoses „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918–1940“ (J. Brouwer, O. Bus, J. de Jonge, 2008).

Väljavõte Oskar Kallase päevaraamatust (juuli 1922):

„Praegu loen „Päevalehest“ 14/VII nr 163 1922. mulle olevat ülesandeks tehtud ühtlasi E. saadikuks olla Hollandis. „Dr. K. annab lähemal ajal oma saadiku volikirja Hollandi kuningannale ära.“ Arvan, see on mingisugune kuulujutt, kuna valitsus asjast mulle vistist varem oleks teatanud, kui tast ajalehtedele teada anti.“ … „On tunne, peaksin hr Pustaga kõnelema, kuidas tema omad reisid ja esitused kõrvalmaades Pariisi tööga kooskõlla viib. Kui Te seda otstarbekohaseks arvate, siis palun reisiks luba ja raha. (Võiksin Pariisist siis ehk otsekohe edasi Hollandisse sõita.) Üks sõidu põhjus tuleks veel juurde: tahaksin nõu küsida Hollandi olude kohta, mis mulle täitsa tundmata, ka Läti saadikult Grosswaldilt – ta on ühtlasi ka Hollandis – kes mulle paarkümmend aastat hästi tuttav.“

Oktoobris 1922 kirjutas Kallas oma päevaraamatus: „… ei ole ikka veel saanud kõne teksti kuningannale esitamiseks ja andmeid konsulaatide vajaduse kohta. Olen palvet mitmeti korranud. Ka telegrafeerinud, kuid vastust ei tule. Kui veel aega läheb, sattun hollandlaste ees piinlikku seisukorda.“

Kallas andis volikirjad kuningannale üle 1923. aasta jaanuaris. 15. jaanuaril toimus kuninganna lõuna saatkondade juhtidele ja abikaasadele. Seda korraldati üks kord aastas, nagu ka vastuvõttu, millest oli Kallase sõnul „osavõtmine sunduslik”. Siis ei olnud aasta jooksul muid „hoovikohustusi“.

„Saadiku saatus“, Eero Medijainen, lk 119

Oskar Kallase päevaraamatu käsikirjad on osaliselt hoiul Välisministeeriumis ja osaliselt Kirjandusmuuseumis.

12. mail 2010 andsid Tallinnasse saabunud Carel  Stahli lapselaps Vera Asser-Stahl ning Eesti aukonsul Rotterdamis Jan Brouwer välisministeeriumile üle endise aukonsuli Carel Stahli portree, mis asub tänaseni välisministeeriumi muuseuminurgas. Huvitav on märkida, et maali autoriks on Rotterdami aukonsulaadi sekretär ja hilisem ase(au)konsul Johannes Bauer, kes oli varemalt olnud ka Eesti välisministeeriumi ametnik ja arhivaar.

Stahl on oma teenete eest saanud järgnevad Eesti Vabariigi teenetemärgid: Eesti Punane Rist II/1 ja Kotkarist III kl 1929. aastal; EPR I/2 1934. aastal (konsulaadi 10 aasta juubeli puhul); EPR I kl 1939. aastal.

Süda tänava konsulaat enne Teist maailmasõda. Foto: perekond Lukk perearhiiv

Kõige enam hollandi keelde tõlgitud Eesti autoriks sai hilisematel aastatel Jaan Kross kuue teosega (Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel).

Eesti ja Holland – diplomaatiliste suhete ajalugu

Selts korraldas 3 korda aastas koosviibimisi (jaanipäev, jõulud ja vabariigi aastapäev) ning lastelaagreid (sageli laiemale väliseesti kogukonnale üle maailma). Oluliseks paigaks koosviibimiste korraldamisel oli Soome meremeeste kirik Rotterdamis.

Seltsi esinaiste artiklid ja nendega läbiviidud intervjuud (nii Eesti kogukonna tegutsemisest Madalmaades kui ka kommunistlikust riigikorrast Eestis) ilmusid nii väliseesti kui ka Madalmaade väljaannetes 1950.–2000. aastateni.

Siiani aktiivsete filatelistide koduleht

Loe rohkem: https://vm.ee/et/balti-kett-30-mrp-80

1990. aastatel korraldas Raemaekers ka humanitaarabi viimist Madalmaadest Eestisse. Hiljem rahastati erinevaid sotsiaalvaldkonna (infrastruktuuri) projekte Het R. C. Maagdenhuis fondist (mis on üks viiest Kesk- ja Ida-Euroopa toetusfondist Madalmaades) ning Eesti-Hollandi heategevusfondist Päikeselill.

Eesti ja Holland – diplomaatiliste suhete ajalugu

Kõik Madalmaade saadikud Eestis (kuni 2021) leiab siit.

Ühing annab alates 1992. aastast välja ajakirja Baltische Wijzer. Aastate jooksul on ilmunud kokku üle 100 numbri. Aastatel 1998 ja 2002 andis ühing välja mahukad teosed nimega „Balti Almanahh“.

Ülevaate (peamistest) visiitidest Madalmaadesse ja Eestisse (kuni 2021) leiab siit.

Kõik Eesti saadikud Madalmaades (kuni 2021) leiab siit.

Vaata täpsemalt:
https://vm.ee/et/eesti-ja-nato
https://vm.ee/et/eesti-euroopa-liidus

Loe rohkem Madalmaade saatkonna kohta Tallinnas

Vaata täpsemalt: https://vm.ee/ru/node/23107

Holland Business Club koduleht: http://www.hollandbusinessclub.ee/

Vaata lisaks: https://www.toidupank.ee/

Loe rohkem Eesti saatkonna kohta Haagis