Hague

Perekonnaseisutoimingud

Kui olete hiljuti abiellunud või teil on sündinud laps või olete oma nime muutnud, on vaja see sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Seda on lihtne teha saatkonna kaudu. Toiming on tasuta, saatkonda on vaja tuua või saata postiga järgmised dokumendid:

Sünd

• Mitmekeelne sünnitunnistus, mille väljastab kohaliku omavalitsuse (gemeente) tsiviilregistriamet;
• Koopiad vanemate passidest;
• Kui lapsele on väljastatud välisriigi isikut tõendav dokument (pass), siis originaaldokument (saatkonnas) või koopia dokumendist (posti teel).
• Juhul, kui lapse vanemad ei ole abielus ega registreerinud partnerlust, kuid hooldusõigust soovitakse mõlemale vanemale, siis kinnitus hooldusõiguse registrist isa hooldusõiguse kohta.

Hollandi seaduse järgi abielus või registreeritud partnerlusega vanematel on lapse sündides automaatselt ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sündides abielus või registreeritud partnerluses, saab automaatselt hooldusõiguse üksnes ema. Isa saab lapse sünni registreerimisel kohalikus omavalitsuses lapse omaks võtta ja sel juhul kantakse mõlema nimed lapse sünnitunnistusele. Lapse omaksvõtt ei anna isale veel automaatselt hooldusõigust, selleks tuleb esitada kohtule ühine avaldus (riigilõivuvaba) kas digitaalselt või posti teel  https://www.rechtspraak.nl/Onderwerpen/gezag/Paginas/Gezamenlijk-gezag-formulier.aspx. Hooldusõiguse kohta tehakse märge vastavasse hooldusõiguste registrisse (Gezagsregister), mille kohta saab kinnituse  2 nädala jooksul peale avalduse esitamist.

Abielu

• Mitmekeelne abielutunnistus, mille väljastab kohaliku omavalitsuse (gemeente) tsiviilregistriamet;
• Koopiad abikaasade passidest.

Abielulahutus

• Abielulahutus Hollandis 1. märts 2005 ja hiljem: kohtu tõend vastavalt EL Nõukogu määruse 2201/2003EÜ artiklile 39 (soovitavalt inglise keeles):
• Abielulahutus Hollandis enne 1. märtsi 2005: kohtuotsuse orginaaldokument.

Nime muutmine Hollandis

• Originaal nimemuutmise dokument;
• Koopia passist.

Millises vormis peavad dokumendid olema? Sünni ja abielu originaaldokumendid peavad vastama perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. aasta Viini konventsioonile (CIEC), s.t lisaks hollandi keelele peavad andmed olema dokumendile kantud ka inglise keeles. Dokumendid, mis ei vasta CIEC konventsioonile, peavad olema kinnitatud apostille’ga ja tõlgitud.

Abielulahutuse kohtuotsus ja nime muutmise dokument peavad olema kinnitatud apostilliga ja tõlgitud, v.a kohtu tõend vastavalt EL Nõukogu määruse 2201/2003EÜ artiklile 39, mida pole vaja apostilliga kinnitada. Abielulahutust kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Originaaldokumendid tagastatakse nende omanikele.

Perekonnatoimingutest teatamise saab ühildada uue passi/ID-kaardi taotlemisega (näiteks nime muutumine abiellumisel või lahutamisel).

Küsimuste korral palun võtta ühendust telefonil +31 (0)70 302 9050 või e-posti teel [email protected].

Nime muutmine abiellumisel Hollandis

Hollandis abiellumisel üldreeglina perekonnanimi ametlikes dokumentides ei muutu ehk abielutunnistusele kantakse abiellumise järgse nimena abiellumise eelne nimi. Välismaalasel on siiski võimalik võtta abiellumisel abikaasa perekonnanimi. Selleks tuleb abielu sõlmimiseks dokumentide esitamisel täita spetsiaalne vorm (Verklaring huwelijksnaam na huwelijk (buitenlandse autoriteit)). Nimetatud vormile tuleb võtta konsuli kinnitus, et Eesti riigi seadused lubavad võtta abikaasa perekonnanime. Nimetatud vorm erineb tavalisest nimedeklaratsioonist (Verzoek naamgebruik), mis samuti täidetakse enne abiellumist. Kuna seda vormi sageli abielluda soovijatele ei pakuta, siis tuleb seda vajadusel omavalitsusest eraldi küsida.

Juhul kui abielutunnistusele on kantud uus perekonnanimi, toimub nime muutmine automaatselt abielutunnistuse kandmisel Eesti rahvastikuregistrisse ja selleks eraldi toiminguid ei ole vaja teha. Oluline on esitada abielutunnistus Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks kas perekonnaseisuametile Eestis või saatkonnale Haagis.

Nime muutmine Eestis

Kui abielutunnistusel on jäänud nimi endiseks, aga soovite võtta abikaasa perekonnanime või muudel juhtudel, kui soovite nime muuta, tuleb seda teha Eestis, vt juhis Tallinna Perekonnaseisuameti veebilehel. Pärast nimemuutmise vormistamist Eestis saab vajaduse korral saatkonnast posti teel taotleda nimemuutmise kohta inglisekeelse rahvastikuregistri väljavõtte.

Nime muutmiseks tuleb esitada Tallinna Perekonnaseisuametile uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus. Avaldus tuleb perekonnaseisuametisse esitada isiklikult, saatkonda avaldust esitada ei saa. Kui ei ole võimalik taotlust isiklikult esitada, võib konsul allkirja avaldusel kinnitada. Toiming on tasuta. Peale allkirja ametlikku kinnitamist võite tellida saatkonnalt dokumendi edastamise teenust. Dokumentide edastamiseks tuleb esitada dokumendi edastamistaotlus ja tasuda riigilõiv.

Lapse hooldusõigus

Nüüdsest on Eestis sisse toodud lapse hooldusõiguse mõiste. Selle puhul on tegemist eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Kõigile lastevanematele, kelle laps oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1. juulit 2010, on määratud ühine hooldusõigus.

Mida tähendab vanema hooldusõigus praktikas?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus, näiteks millisesse kooli laps panna. Samuti on vajalik mõlema vanema nõusolek lapsele passi taotlemisel. Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest ka teine vanem teadlik olema ning oma nõusoleku selleks andma.

Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest.

Korduma kippuvad küsimused  seoses lapse hooldusõiguse ja isikuandmete korrastamisega

Olen Hollandis väljastatud sünnitunnistusele kantud kui lapse isa. Kas mul on lapse hooldusõigused?

Vastavalt Hollandi seadusele on vanematel ühised hooldusõigused, kui vanemad on omavahel abielus või registreeritud kooselus.  Juhul kui vanemad ei ole abielus või registeeritud kooselus, on isal võimalik isadus omaks võtta ning omandada seeläbi hooldusõigus kande tegemisega hooldusõiguste registrisse.

Suhe minu lapse isaga on lõppenud, tahan lapsega tagasi Eestisse minna. Kas ma pean sellest lapse isa teavitama?

Kindlasti ei tohi riigist lahkuda ilma lapse isa teavitamata. Riigist lahkumiseks tuleb isalt paluda kirjalik nõusolek. Riigist lahkumist lapse isa nõusolekuta võidakse tõlgendada lapseröövina. Juhul, kui on tekkinud vaidlused seoses lapse hooldusõigusega, tuleb see lahendada kohtus.

Miks on oluline korrastada oma isikuandmeid rahvastikuregistris?

Ametlikus asjaajamises lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Ka välisriigis elades vajab Eesti kodanik erinevaid konsulaarteenuseid, näiteks perekonnaseisu ja abieluvõime tõendeid. Selliste tõendite väljastamisel tugineb konsul rahvastikuregistri andmetele. Konsulaarteenuse osutamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Sel juhul ei saa konsul aidata enne, kui isikuandmed on rahvastikuregistris parandatud.